Ehedalt vana majutus
Oleme andnud endast parima, et säilitada meie majapidamises olevaid 20. sajandil ehitatud maju ja esemeid, luues sinna juurde paremaks äraolemiseks tänapäevaseid mugavusi.
Aidatoad
Suviseks majutuseks kohandatud kolmetoaline aidahoone on aastast 1915. Esimestel aastakümnetel kasutati aita talvel asjade hoiustamiseks. Suvel magasid aidas talutöid teinud tüdrukud ja sulased. Tol ajal oli töö raske ja uni ka seda magusam. Sügava une aura on tubades säilinud siiani. Tavaliseks nähtuseks on pilukil silmadega suvitajad, kes virguvad sügavast unest hilisel hommikutunnil.
Toad teeb omapäraseks riiulitel olevad väljapanekud erinevatest vanadest esemetest, mis pärinevad talu ajaloost või on rännanud siia peremehe vanavara kogunud isa kaudu. Siiani asuvad tubades suured taluaegsed kirstud, milles on aegade jooksul hoitud, lõnga, riideid, kangaid ja vilja.
LÕUNA AIDATUBA
Talu praeguse peremehe vanaisa Mitrofan pidas mesilasi ja kasutas seda ruumi mee vurritamiseks. Peremehe isa Arvi aga võttis kätte ja kraapis klaasikilluga põranda mesilasvahast puhtaks ja saagis otsaseina akna. Nii sai pereema Mariina juba 90ndate lõpus esimest kodumajutust pidada.
Toas asuvad kaks ehedalt vana tammepuidust vedruvoodit, mis on tänapäeva vooditest natuke lühemad. Need sängid valmistas praeguse peremehe Vilmari vana-vanaonu, kes oli Kuressaare Ametikoolist esimeste lendude hulgast sirgunud tisler. Tänaseks päevaks on seal pehmenduseks Sirelitalu paksud lambavillast madratsid. Sellistes voodites magamine on omaette kogemus.
KESKMINE AIDATUBA
Keskmises toas on hoiustatud peamiselt vilja. Toa põhjapoolses seinas oli kaks viljasalve. Viimane viljasalv lõhuti välja vahetult enne nüüdisaegset kodumajutuse avamist. Terane silm ehk leiab nüüdseks küll renoveeritud põrandalt üles salve asukoha. Siiani on toas suur vanaaegne kirst, milles pererahvas on aegade jooksul hoidnud vilja ning milles nüüd asetsevad erinevad tarbeesemed
Magamiseks on pere ajalooga nõukogudeaegne 120cm lai vineervoodi, mis toob jahedatel suveõhtutel selles magajad üksteisele veelgi lähemale.
Selles toas puudub aken. Päeva algust reedavad vaid ukse pragudest sisse piiluvad päikesekiired.
PÕHJA AIDATUBA
Põhja tuba oli algselt kivipõrandaga liha- ja kalaait. Hiljem kasutati seda lihtsalt tarbeesemete hoidmiseks. Peremehe vanemad lõid sinna ruumi talu muuseumi, mis oli 90ndate kodumajutuse külastajate seas väga populaarne tõmbenumber.
2022. aastal vahetati välja renoveerimistööde käigus aida alumised palgid ning paigaldati laudpõrand. Ruum nägi nii nägus välja, et otsustasime selle teha veel üheks magamistoaks.
Tänaseks päevaks on toas kaks üheinimesevoodit, mis on meie juurde mingil moel rännanud. Toas puuduvad aknad, mis teeb magamise ja une eriti sügavaks.
Kuivati tuba ja ehedalt vanade asjade muuseum
Kõige hilisem lisa meie kodumajutuse peatükis sündis 2023. aasta suvel, kui 1928. aastast pärinev originaalilähedasena säilinud viljakuivatist sai Talu Sviit. Püramiidikujulise laega toas on vaade õunaaeda ja pikutamiseks 160cm lai voodi.
Ehedana säilinud viljakuivati oli oma hiilgeaegadel ainuke siinkandis. Kohapeal saab näha originaalseisukorras ahju, millega köeti kuivati põrandat ja selles hoitud vilja. Seinas olevatest aukudest lasti kuivatatud vili otse hobusevankrisse. Viimane vili lahkus kuivatist 90ndate lõpus.
Toa eesruumi kolis talu muuseum. Oleme näituseks loonud pisikese “kõike-võib-näppida“-väljapaneku, mis pärineb talu ajaloost või on rännanud siia peremehe vanavara kogunud isa kaudu. Muuseum on suletud vaid siis, kui sviidis on külalised.
Suveköök
19. sajandi alguses oli kogu see hoone, kus suveköök asub, pererahva rehielamu.
Kolhoosi ajal oli hoone keskmises osas lehmalaut ning suveköögi ruumi kasutati lauda abiruumina. Põranda all on siiani sügav auk, kuhu lasti nööriga piimamannergud külma vette.
Enne suveköögi tiitli saamist kandis see ruum nime “töötoa esik”, kuhu sätiti 90ndate suvise majutuse ajal külaliste jaoks kööginurgake. Sooja vee ja tänapäevase välimuse sai köök 2022. aasta suvel.
Saun
Algselt talul sauna ei olnud ja käidi teises peres leilitamas.
1958. aastal rajati Palusse ehtne nõukogude stiilis kausisaun. Samal ajal ehitasid ka naabrid omale saunad. Tol ajal hoidsid inimesed igas mõttes kokku. Nii tehtigi talude kaupa kordamööda sauna ja kõik kolm naabriperet said ühel päeval ühes saunas koos pesta.
Vana hea kausis pesemine on säilinud tänase päevani. Juurde on loodud võimalus kasutada dušši. Eesruumis on olemas pesumasin, kuivati ja triikimise nurgake.
Kemmergud
Mingil hetkel taipasime, et meie majapidamises on sama palju väljakäigu kohti, kui on inimesi.
Külalistele on kasutada kaks tänapäevast Biolani kompost kuivkäimlat. Põlluvaatega kemmerg asub aida juures ja külaplatsi vaatega väljakäik on kuivati ja sauna läheduses.
Kemmergute kasutamine ei erine paljuski teistest kuivkäimlatest. Peale igat külaskäiku tuleb vaid kasutada kompostturvast. Täpsemad juhtnöörid on lisatud seintele.
Pere lugu
Palu talu kirjalik ajalugu ulatub 6 generatsiooni tagasi ning on nüüdseks jõudnud oma teekonnal noorperemees Vilmari kätesse.
Kolmest põlvkonnast koosnevas Palu peres täidab igaüks nii igapäevaelus kui kodumajutuses tähtsat rolli. Talu territooriumil elavad veel kanad, kukk nimega Madis ning perekassid – Rõõzik, Pärlike ja Barry White.
Meie eesmärk on hoida korrastatud rustikaalset joont, kus oleks ruumi nii inimesele kui loodusele.
Usume kaosest ilu tekkimisse, pidevasse muutusesse ja võimalusse aega seisma panna. Seda viimast kasvõi vahetevahel, olles siin Palu Meeleolutalus!